;)
;)
PASSIVE HOUSE tüüpi majas puuduvad konstruktsioonid, mille kaudu soojakadu oleks loomulik. Kõik on suunatud säästule.
Põranda soojustuse paksus reeglina ületab 300 mm ( vahtpõlüsterool)
Seinte soojustuseks minimaalselt soovitatakse 275 mm (kivivill või klaasvill paraja tihedusega).
Lae soojustusks on ettenähtud 300 mm vahtpolüsterooli või vastavalt villasoojustust (võib ulatuda 500-700 mm). Kui kasutada puistevilla, paksused oluliselt kasvavad. Termopilt väha hästi demonstreerib, kus on peamised külmallikad. Sinisega on näidatud külmad pinnad.
VÄGA TÄHTIS SEADE MAJAS: sundventilatsioon soojusvahetiga (REKUPERAATORIGA) . Paljud ehitajad pakuvad FRESH-tüüpi klappe seintesse või akendesse. Seda tuleb vältida. Koos ventileeritava õhuga kaob ca 35% soojust. Kaasaegsed soojusvahetid tagastavad kuni 80% väljaminevast soojas tagasi, soojendades sissetulevat õhku. Üks peatingimusi PASSIV HOUSE tüüpi majade projekteerimisel ja ehitamisel: effektiivne soojusvaheti. Soojusvahei valimisel tuleb lähtuda tehnilistest näitajates(1 tunnis vahetatav õhumaht) ja kunagi ei tasu võtta piirmärgiks maksimaalse näitaja. Alati tuleb arvesse võtta 30-40% maksimaalses numbrist. Seletus on lihtne: mida kiirem õhuvool süsteemis, seda madalam soojusvaheti effektiivses. Ja , mis on ka tähtis, süsteemi müra on seda madalam, mida väiksema kiirusega liigub õhk.
Kui palju soojustust on paras? Kahjuks on enamus vastuseid väga ebamäärased. Samas on piirdetarindi soojusjuhtivuse ligikaudne arvutus suht lihtne ja igaühele, kes ise ehitab, jõukohane. Järgnev ei pretendeeri absoluutsele tõele, on väga ligikaudne, ei võta arvesse külmasildu, paigaldusvigu, sise- ja välispinda jne aga annab mingigi vastuse küsimusele kuipalju soojustust on vaja.
Piirde soojusjuhtivust tähistatakse tähega U ja ühikuks W/m2K ehk kuimitu vatti liigub läbi piirde ühe ruutmeetri, kui temperatuur piirde eri pooltel erineb üks kraad. See nn U-arv arvutatakse:
U = 1 / R
Kus R on piirde soojustakistus, see omakorda
R = R1+R2+R3.....
Ehk tarindi moodustavate erinevate materjalide soojustakistuste summa.
Iga materjalikihi soojustakistus arvutatakse:R = d / l
Kus d on materjalikihi paksus meetrites ja l (lambda) materjali soojusjuhtivus.
Tänapäeval loetakse minimaalseks soojustust, mis on võrdne seinas 20cm, kaldlaes 25cm ja laes 30cm mineraalvilla kihiga seega soojustakistus
Seinas R= 0,2 / 0,04 = 5,
Kaldlaes R= 0,25 / 0,04 = 6,25,
Laes R= 0,3 / 0,04 = 7,5
Ja u-arv omakorda:
Seinas U = 1 / 5 = 0,2
Kaldseinas U = 1 / 6,25 = 0,16
Laes U = 1 / 7,5 = 0,13
Mida väiksem on U-arv seda parem. Materjalide soojusjuhtivus on enamasti tootekirjeldustes leitav aga algatuseks
Kivivill 0,034 – 0,05
Klaasvill 0,035 – 0,06
Vahtplast 0,033 – 0,04
Tselluvill 0,041
Kanepivill 0,04
Termovaht 0,033
Fibroliit 0,063
Klaasvilltuuletõke 0,034
Puit 0,12 – 0,14
Kipsplaat 0,23
OSB 0,13
Minerit 0,25
Tempsi plaat 0,35
Kergkruus 0,09 – 0,16
Fibo3 0,2
Fibo5 0,24
Aeroc 0,11
Aeroc ecoterm 0,09
Silbeti plokk 0,1 – 0,12
Silikaatkivi 0,7 – 0,8
Betoon 1,7 – 2,0
Teras 45 – 55
Ja lõppu üks näide. Arvutame U-arvu seinale, seest välja – kips 13mm + 50mm klaasvilla + 250mm fibo3 + 100mm klaasvilla + 13mm tuuletõke
R= 0,013/0,23 + 0,05/0,04 + 0,25/0,2 + 0,1/0,04 + 0,013/0,034 = 5,44
U= 1/5,44 = 0,18
Seega veidi alla 0,2 ehk miinimumnõue on täidetud
Head arvutamist
